ABIPOLITSEINIKEST KOHILA VALLAS

Kohila ja Juuru valla piirkonnapolitseinik Raido Galjaev peab tähtsaks politsei ja kogukonna koostööd piirkonna turvalisuse tõstmisel.

 

Hetkel panustab Raplamaal turvalisusesse 26 abipolitseinikku, kelles vaid kolm elavad Kohila vallas. Toome võrdluseks siia kõrvale, et Raplamaal on 130 vabatahtlikku päästjat, mida on pea viis korda rohkem kui abipolitseinikke. Abipolitseinikke on täna kahetsusväärselt vähe ja kogukonna turvalisuse tõstmiseks peaks neid olema tunduvalt rohkem.

30. jaanuaril toimus Hageri rahvamajas Aespa küla koosolek, kus ma osalesin piirkonnapolitseinikuna. Minuga koos osales koosolekul Madis Viinamägi, kes on üks vähestest Kohila valla abipolitseinikest. Madis on olnud tubli abipolitseinik juba 18 aastat. Üheks arutelu teemaks oli ka abipolitseinikud ja see, kuidas neid oma küla turvalisuse suurendamiseks efektiivsemalt kasutada. Ühe teemana jäi kõlama ootus, et politseinik tuleks ja valvaks vara, mille turvalisuse tagamiseks omanik ise on teinud vähe või ei tee midagi. Selline suhtumine ei aita kuidagi kaasa varguste ennetamisele. Kuna on kindel, et lähitulevikus politseinike arv Eestis ei suurene, tuleb turvalisuse tagamiseks teha veelgi enam koostööd kogukonnal ja politseil. See tähendab, et politsei soovitusi ja hoiatusi tuleb võtta tõsiselt ning pöörata tähelepanu oma vara hoidmisele. Politsei ja kogukonna üks parimaid koostöövorme on panustamine abipolitseinikuna. Olles kaasatud politseitöösse on võimalik aidata oma elupaiga turvalisuse tõstmisele nii praktiliselt kui ka saadud teadmiste ning oskustega. See on oluline teadmine igale kogukonnale.

Abipolitseinik on vabatahtlik, kelle tegemisi reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikud osalevad politsei tegevuses omast vabast ajast ja teevad seda põhitöö kõrvalt. Kohalike omavalitsustega sõlmitud kokkulepete alusel on leitud nende inimeste motiveerimiseks ka rahalisi võimalusi. Abipolitseinikud siiski palka ei saa. Enamasti osalevad vabatahtlikud patrullimises, kuid järjest enam proovime neid kaasata ka näiteks ennetustegevustesse ja muudesse valdkondadesse. Abipolitseinikuks võib saada vähemalt 18-aastane keskharidusega Eesti kodanik. Selleks, et saada osaks ühest olulisemast ja suurimast turvalisuse tagajast Eestis, ei pea tegema palju. Lähimas politseijaoskonnas tuleb esitada kirjalik taotlus ja positiivse vastuse korral saab läbida 40-tunnise esmase koolituse, kus politsei annab teadmise peamistest teemadest, millega abipolitseinikel tuleb töös kokku puutuda. Loomulikult saab abipolitseinik edaspidi osaleda lisakoolitustel, kutsemeisterlikkuse võistlustel ning muudel politseiga seotud üritustel.

Lõpetuseks lisan tänusõnad Kohila vallavalitsusele, kellega koostöö turvalisuse küsimustes on aina paremaks läinud.

Raido Galjaev
Kohila valla piirkonnapolitseinik